Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi.
Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu
meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke
kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad
veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele
järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud
metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud.
Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga
vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja
omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit.
Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal
Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel