Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast
28.11.1918 alustati rünnakuga Narvale
29.11.1918 kuulutati bolsevike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt),
eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda
Üksteise järgi langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valge, Tartu
Sõjalise ebaedu põhjused:
1) valitsusel polnud kedagi Punaarmeele vastu saata Kaitseliit oli veel nõrk ning Saksa
okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud
2) Eestis oli laskamoona, relvade jm varustuse nappus
3) ülehinnati vastast ei mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud riik pole võrreldav
sõjaeelse impeeriumiga
4) alahinnati endid puudus usk iseseisvuse kaitsmisesse sõjaka suurriigi vastu
5) valitses sõjatüdimus löödi käega ja lepiti saatusega
6) mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja
02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus
Narva jõel.
Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07