tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaal 1930. aastatel. Põhjavee reostamise ohust saadi aru alles 1960ndatel. Selleni. Et prügireostuse levimist saab takistada veekindla põhja ja prügi korrapärast katmisega, jõuti hiljem ning siis hakati uurima nõrgvee kogumise ja puhastamisega seonduvat. Prügilasse lasestamine on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani, muud moodused tulid päevakorrale alles 1970. aastatel. Tarbimisühiskond? Sellest et prügi põhjustab hügieeniprobleeme, saadi aru suhteliselt ammu, seda aga, et prügilate jaoks ei jätku maad või et loodusvarad hakkavad lõppema, oluliseks ei peetud. Jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohaselt korraldama 1970.-1980. aastatel, kui taibati, et ühekorratootmine ja tarbetu raiskamine toimub järeltulevate
tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaal 1930. aastatel. Põhjavee reostamise ohust saadi aru alles 1960ndatel. Selleni. Et prügireostuse levimist saab takistada veekindla põhja ja prügi korrapärast katmisega, jõuti hiljem ning siis hakati uurima nõrgvee kogumise ja puhastamisega seonduvat. Prügilasse lasestamine on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani, muud moodused tulid päevakorrale alles 1970. aastatel. Tarbimisühiskond? Sellest et prügi põhjustab hügieeniprobleeme, saadi aru suhteliselt ammu, seda aga, et prügilate jaoks ei jätku maad või et loodusvarad hakkavad lõppema, oluliseks ei peetud. Jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohaselt korraldama 1970.-1980. aastatel, kui taibati, et ühekorratootmine ja tarbetu raiskamine toimub järeltulevate