Ulukibioloogia konspekt
ajujaht):
· Peibutusjaht hääle tegemine või kuju ülespanek.
· Hiilimisjaht erineb varitsusjahist selle poolest, et jahimees on aktiivne.
· Jaht koeraga koer üritab looma kinni pidada. Hagijatega loom on marker, reedab
uluki asukoha. Veel on urujaht ja linnujaht.
· Jaht lõksuga ainult väikeulukitele. Umbes 150 saarmast satub Eestis aastas
kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused.
Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik
Ulukikahjustused
· Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude
võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände
murdma. Kuusekahjustused teevad tiined emapõdrad. Kui kuuse koor kahjustatud,
kipub sisse minema juurepess.
· Metsseakahjustus 20-25%
· Metskits kuuse latvade kärpimine. Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele
annaabi.ee 
