Mis on laser? On tehisvalgusallikas. Laser (valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe (võivad olla ülieredad). Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laserite kasutusala Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks. Elektroonikas CDseadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes. Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia. Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laserite kasutusala Sõjaväes Sidetehinka valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses laserniverlliirid Valveseadmetes Laseri tüübid Laserid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi.
välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Laserkiire omadused 1. Monokromaatilisus 2. Koherentsus 3. Vähene hajuvus 4. Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad 1. Tööstuses - materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks 2. Elektroonikas - CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites 3. Meditsiinis - hambaravi, silmalõikused, laserkirurgija 4. Meelelahutuses - holograafias, visuaalkunstis 5. Sõjaväes 6. Sidetehnika - valguskaablid 7. Mõõteseadmetes - maamõõtmine 8. Valveseadmetes Eestlaste osa laserite leiutamisel Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti.
· süsinikdioksiidlaser · eksimeerlaser · vedeliklaserid o värvlaser · pooljuhtlaser (dioodlaser) · kemolaserid Laserkiire omadused · Monokromaatilisus · Koherentsus · Vähene hajuvus 4 · Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad · Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Laserkeevitus on parim teadaolev tehnoloogia metallisulamite, sh titaani vastupidavaks liitmiseks plastik- ja keraamiliste pindade läheduses. · Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites,
Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel. Juba aastakümneid kasutatakse lasereid ka silmakliinikutes: hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandada ilma seni vältimatu kirurgilise sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevusteta, patsienti haiglasse võtmata. Laserid tööstuses Lasereid kasutatakse ka tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks, puurimiseks, märkimiseks. Võrreldes tavaseadeldistega on lasertööpingid kergemini automatiseeritavad ja neid saab kergemini arvutitega kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. Laserite tulevik Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale
valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. · kemolaserid- valguse genereerimiseks juhitakse kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid. Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. KASUTAMINE · Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks, puurimiseks · Elektroonikas CD-seadmetes (heli digitaalne salvestamine: programmi kuulamiseks kompaktplaadilt on vastavas grammofonis laser. Selle nõrga võimsusega kiir loeb plaadile salvestatud digitaalinfot, andes vastava elektrisignaali, mida saab võimedada ja heliks muuta), laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes · Meditsiinis hambaravi (kaariese kõrvaldamiseks hammastelt, plommide
telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida. Samuti kasutatakse lasereid veel poodides, vöötkoodi lugemiseks, tööstuses kokkukeevitamisel ja nagu eelpool nimetatud, siis ka kirurgias. Laseri kasutusvaldkonnad Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Sõjaväes Sidetehnika valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses lasernivelliirid Valveseadmetes- Bondi filmid 1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss
Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel. Juba aastakümneid kasutatakse lasereid ka silmakliinikutes: hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandada ilma seni vältimatu kirurgilise sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevusteta, patsienti haiglasse võtmata. [6] 5.3 Laserid tööstuses Lasereid kasutatakse ka tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks, puurimiseks, märkimiseks. Võrreldes tavaseadeldistega on lasertööpingid kergemini automatiseeritavad ja neid saab kergemini arvutitega kontrollida. Näiteks tehakse tänapäeva autotööstuses 70-80% autokere keevitusoperatsioone robotlaseragregaatitel. [5] 5.4 Kasutus tulevikus Lisaks kasutatakse lasereid veel meelelahutuses, sõjatehnikas, ehituses, valveseadmetes bioloogias ja keemias. Tulevikus areneb lasertehnoloogia arvatavasti veel kaugemale.