· Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. · Infotehnoloogia: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine.
Töös olevad laserite tüübid Hetkel üritatavad erinevad teadlased luua gammalaserit, mille töö põhineks radioaktiivsete aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel. Eeskätt püütakse rakendada Mössbaueri efekti andvaid tuumi, ergastina kasutatakse neutron- või gammakiirgust.pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus. Laserite kasutamine Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: 1. Objektide mõjutamine laserikiirgusega 2. Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Objektide mõjutamine laserikiirgusega Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi. Seda rakendatakse näiteks
(gammakiirguse laser). Gaaslaserid on argoon-laser, heelium-neoon laser, krüptoonlaser. Tahkislaserid on rubiinlaser, kristall-laser ja vedeliklaseriks on värvlaser. Laseri tüüpideks on veel alalislaser, välklaser ehk impulsslaser (neodüümlaser), süsinikdioksiidlaser, eksimeerlaser, pooljuhtlaser ehk dioodlaser, kemolaserid. Laserite kasutamisel saab laserkiirguse rakendused jagada kahte põhirühma. Esiteks Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi
................................6 5. Laseri kasutamine CD-des ja DVD-des............................................................................7 6. Impulsslaser täppismehhaanikatööstuses..........................................................................8 1 1. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma. 1) Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi
90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Eelistatakse heterolasereid kui tõhusamaid14 11 WIKIPEDIA, http://en.wikipedia.org/wiki/Free_electron_laser (22.03.2009) 12 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 59-66 13 Sealsamas, lk 59-66 14 Sealsamas, lk 55-66 11 5. LASERITE KASUTAMINE ,,Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma. 1) Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi
aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel. Eeskätt püütakse Ardo Laur rakendada Mössbaueri efekti andvaid tuumi, ergastina kasutatakse neutron- või gammakiirgust. Ardo Laur Laserite kasutamine Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma. 1) Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisundisse) ja laserrelvastuses. Vähem intensiivne laserikiiritus võib ajendada objektide sisemuundeid, näiteks purustada keemilisi sidemeid, muuta aine optilisi ja muid omadusi
annaabi.ee 
