kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus nupp, millele vajutades kaovad kõik probleemid. Kui see juhtub, võid sa muretult olla sõbralik ning naeratav nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes. Tavaliselt ei saa me seda olla seetõttu, et asjad ei ole korras. Meile tundub, et me peame jamad enne ära lahendama ja alles siis saame elust rõõmu tunda. Vaadake enda ümber ringi ning tunnetage seda kergust enda sees. Öelge endale: " Lasen lahti!". Ja lasedki. Vaata täiuslikkust enda ümber. Kuidas on võimalik, et miski nii suur ja võimas nagu loodus toimib täiesti iseenesest? Kuidas puud teavad, millal lehte minna ning millal taas unne suikuda? Kuidas linnud teavad, kuhu lennata ja kust leida paarilisi? Nendel ei ole ju mõistust. Kuid ehk ongi see nende õnnistus. Descartes ütles kunagi, et ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Jah, tihti samastatakse
päris rahulikult: armas taevane isa, sa oled pisut hiljaks jäänud, ainult ühe päeva oled sa hiljaks jäänud, sest veel eile oli mul hulk soove, aga täna ainult üks -- surm. Ja kui jumal näeb ja kuuleb, et sul on ainult see soov ja ütleb: ei, armas laps, ma täidan kõik soovid, mitte aga seda, siis vastad talle päris ükskõikselt: armas jumal, sa võid minna, mul pole sind siis vaja, ning lasedki jumala uksest välja minna, sest sa ise tahad muretseda endale selle asja, mida polnud valmis sulle andma jumalgi. Nõnda oli siis. Aga nemad päästsid mu, minu tahtmise vastu. Õieti oli mul ükskõik. Sest ma mõtlesin nõnda: päästke aga pealegi, sest teie saate ju selle eest raha, mina ise maksan oma päästmise eest, mida ma ei soovi. Aga ma võin teile varsti uuesti tööd anda, mõtlesin ma, võin tingimata, niipea kui olete mu pisut tervemaks teinud, nii et mul jõudu on
annaabi.ee 
