"lasammas" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Me januneksime igavesti teineteise järele, me kustutaksime väsimatult koos seda janu oma igavesti voolavast armastuskarikast. » Tütarlapse vali naer katkestas preestri jutu. «Vaadake, preestrihärra! Teil on küüned veres!» Preester jäi mõne silmapilgu nagu kivistunuks ja vaatas teraselt oma kätt. 1 8 8 «Olgu,» vastas ta lõpuks kummalise õrnusega, «solva mind, süüdista mind, kuid tule, lähme siit kiiresti minema. Homme sünnib see, ütlen ma. Greve'i platsi võl-lasammas, sa tead ju? Ta ootab sind. See on hirmus! Näha, kuidas sind häbivankris sinna veetakse. Oh, halasta! Ma pole kunagi varem tundnud, kui tugevasti ma sind armastan. Järgne mulle. Sul on aega pärastki mind armastama hakata, kui ma sind päästnud olen. Seni võid sa mind vihata, kui tahad! Kuid tule! Homme, homme ootab võllas, surm! Päästa end ja säästa mind!» Ta oli peast segane, võttis tütarlapsel käest kinni ja tahtis teda enesega vägisi kaasa viia.