Hüdrobioloogia konspekt
Järglased
lähevad vanematest eemale – pole aktiivsed liikujad, piisab, kuid edasi vesi edasi. See on
iseloomulik mittetoitujate larvide puhul –neil toit rebukotiga kaasas. Väga kaugele ei minda,
sest seal juba teised tingimused. Kui vanemad on järglaste andmiseni suutnud ellu jääda selles
piirkonnas, on ka järglastele selles piirkonnas ellujäämine garanteeritud. Kes ei pea kaugele
minema, ei pea rebukotti kandma, kinnituvad ja uus elu – seda staadiumit kõikjal. Kui
larvistaadiumi pikkuseks on kuni 6 tundi, siis larv võib liikuda kuni 0,1 km kaugusele, kui 1-2
päeva, siis isegi 1 km, kui 1-2 nädalat, siis kuni 10 km ja kui aasta, siis kuni 1000km.
Vesikeskkonnas elavatel larvidel on võime aktiivselt toituda dispersiooni ajal. Mida pikem on
larvi teekond, seda suurem tõenäosus, et süüakse ära ja seda vähem neid järele jääb. Mida
kaugemale nad rändavad, seda rohkem neid produtseeritakse ja seda väiksemad nad on.