Eesti proosa
Kirev seltskond, värvikad õpetajad. Indrekusse on alati soosivalt suhtunud. Esimene indreku
armumine, mauruse tütresse Ramildasse. Ramilda on haige, tal on halb veri ja Indrek ütleb, et võib
oma vere talle anda. Sveitsis Ramilda suri. Indrek on vaesest kihist pärit, tal pole võimalusi, eristub
teisest seltskonnast. Kuna Indrek teeb ka majapidamistöid, siis on jäänud silma naabermaja keldris
elavale emand Laarmannile. Larmanni tütar puusadest saati halvatud ja tütar tunneb indreku jalgade
järgi ära, sest nende keldri aknast näeb vaid jalgu. Tiinale ta väga meeldib. Lõpus Maurus ütleb, et ta
viskas koolist välja polnud Mauruse südamesoov vaid pidi seda tegema hooli huvides, oleks Maurus
veel noor poleks ta seda teinud. Maurus ise ka noorena mässaja, näeb Indrekut mässajana. Viib
horisontaali vertikaali. Unenägudel, nägemustel suur tähtsus. Keegi nägemuses Mauruse seljataga,