Eesti kirjandus II kevad
kihtided. Kross viitab siiski kõrgema klassi poole. Traat õppis stsenaristikat.
Suurest sarjast – kõigil neil 12 osal on ka eraldi pealkirjad. Tegevusaeg
on 1880ndatest aastatest kuni 1940ndateni. Kui seda võrrelda Tammsaar
„Tõe ja õigusega“, siis võib öelda, et see ühele kohal keskendatus on selles
teoses suurem kui Tammsaarel. Osad on küll üsna ühes võtmes kirjutatud,
kui viimane on siiski veidi teistmoodi. Keskne vaatepunkt liigub vähemalt
osaliselt lapstegelasele. Võib üsna kindlalt väita, et selles osas on ka
autobiograafilist materjali piisavalt.
Vaino Vahing (1940-2008)
70ndate alguses hakkab psühholoogiline tendents kirjanduses süvenema.
Vaino Vahing on psühhoanalüüsi järjekordne maaletooja. Vahing on mees,
kes sishipäraselt psühhoanalüütilisi tekste loeb ja tutvustab
mitteformaalsetes ringides. Tuleb meeles pidada, et Nõukogude ajal olid
Freud ja Jung tabu.