Aino Pervik
Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises
muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks
saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest
rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi
(R. Krusten 1995: 211).
Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu
õigel moel õpetlik. On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut
kahtlemata rikastab. Lapsetasand seeläbi ei kannata (M. Müürsepp, … 1995: 43). Kunksmoor
on ühtlasi läbinisti naiselik olevus, edev, pirtsakas, meelitustemaias ja solvuv ning loodus ise,
mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211).
Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile.
Kunksmoor on täielik valikuvabadus. Ta võiks elada muretult ja rõõmsalt oma väikesel
annaabi.ee 
