EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM
teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Vastutus
õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab
lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004).
Eestis kasutatakse mõlemaid mõisted, kuna Hea Alguse programm on toonud käsitlusse
mõiste lapsekeskne kasvatus, siis seda ka valdavalt kasutatakse. Hytonen (1992) on leidnud, et
lapskeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviidide vaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat
last võetakse sellisena nagu ta on.
Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis (Hansen jt 1997).
Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja
omandavad kogemusi mängides, lapsed arenevad aste-astmelt, on ainulaadsed j arenevad erineva
kiirusega. Arengust lähtuv teooria põhineb Piaget, Eriksoni ja Vygotsky töödel