Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Kõiketeadev jutustaja võib
loos toimuvat selgitada, arutada ja analüüsida või vastupidi, ta võib piirduda vaid
sündmuste näitamisega, millest lugeja saab ise oma järeldused teha.
Üldiselt usutakse, et laps eelistab 3. isikus jutustajat. Väikesele lapsele, kes ei oma veel
nii täpset ettekujutust oma minast, võib tekstis sisalduv ,,mina" tunduda liiga hirmutav
ja emotsionaalselt siduv. (Nikolajeva 1997: 65).
Väga raske jutustamistehnika on täiskasvanud autorile lapsjutustajaks kehastumine,
46
mille käigus peab ta teesklema oma täiskasvanukogemuse ja mõtlemisviisi kadumist.
Lapselik ehk naiivne jutustaja ei näe läbi tegelaste kavatsusi, vigu ja
tegutsemismotiive, ta suhestub nendega oma kogenematust perspektiivist. (Nikolajeva
1997: 64). Ometi on lapselik jutustaja lastekirjanduses pigem reegel kui erand.