Luuleteksti analüüs "Lapsetapp" (K. Kaldmaa)
magan“ elu, millest kumab läbi taaskord tema rahulolematus, seda eelkõige läbi irooniliste
ridade ei mingit nakitsust, pakitsust, tarvet / millegi muu järele / elu on ilus! , nagu püüaks ta
veenda end selles, et just seesugust rutiinset ja emotsioonitut elu ta ihkaski. Ka sellele järgnev
lühike ja kiire kokkuvõte Lapsendan kiirkorras sisemise lapse. / Võib olla sõnakuulmatu / ja
raskesti kasvatatav. / Palun helistada ööpäevaringselt. annab mõista, et ega luule-mina ikka
oma lapsetu eluga rahul ei olnud. Tahe leida iga hinna eest jälle sisemine laps paneb kahtluse
alla kõneleja siiruse selle juures, kas ta tollest sisemisest lapsest alguses tõepoolest nii väga
loobuda tahtis. Samas ei oskagi me tihti väärtustada seda, mis meil on, enne, kui oleme sellest
ilma jäänud. Vähemalt nii nad väidavad. Nii et võib-olla on siiski luule-minal algusest peale
teeskluseta kindel tahe sellest lapsest vabaneda, oskamata teda väärtustada, ning eespool välja