Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on see väga armas ja siiras lapseportree. Kunstnik on kujutanud oma tütart Clara Serenat, kes oli väga elav ja üleannetu väike tüdruk. Lapse pea on kujutatud maali keskel ja midagi muud pole näha. Kujutamise eripära, stiil: Maal jätab väga värske ja õrna mulje. Kujutab õndsat lapsepõlve. Ma arvan, et kunstnik väga armastas seda last ja maalis teda täie siirusega ja suutis jätta väga armsa ning südantsoojendava mulje, mis meenutab mu enda lapsepõlve. Kasutasin Janice Andersoni raamatut ,,Rubens".
Laikmaa jätkas tööd oma ateljeekoolis, kuid ärev õhkkond ja üksteisele kuhjuvad sündmused kiskusid teda vastupandamatult kaasa. Teataja toimetus, millega tal oli tihe side, sai noil päevil üheks revolutsiooniliseks keskuseks. Rahutud ja ärevad päevad ei jätnud Laikmaale ateljeekooli kõrvalt mahti ulatuslikumaks loominguliseks tööks. 6 Kuna olukord kodumaal oli ebakindel, sõitis Laikmaa mõneks ajaks Peterburi, kus valmis lapseportree Zina. Tagasi pöördudes sai tema esimeseks mureks ateljeekooli viimine soodsamasse asukohta, see viidi üle Falgi puiestiku äärsele endisesse suveteatri hoonesse Laikmaast oli saanud mees, keda igal pool tunti ning tunnustati kui kunstnikku ja kui avaliku elu tegelast. Tunnustati ja vajati - tema demokraatlike veendumuste, tema ammendamatuna näiva energia ja iginoorusliku vaimustusvõime pärast. 1907.a jaanuaris valiti ta koos sõber Kristjan Rauaga Eesti Rahva Muuseumi
annaabi.ee 
