V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta tegi jälle meelitava ja
magusa näo.
«Uskuge, kallis vend Claude, paha mõttega ma teie poole poleks pööranud. Ma ei hakka
teie rahaga kõrtsides eputama ega Pariisi tänavail kuldbrokaadist vaibaga hobusel ja lakei
saatel, cum meo laquasio, ümber ratsutama. Ei, vennas, ma vajan raha heaks otstarbeks.»
«Mis hea otstarve teil siis on?» küsis Claude veidi üllatunult.
«Mul on kaks sõpra, kes tahavad ühele vaesele lesknaisele Haudry kogudusest lapsepesu
osta. See on armutöö. Vaja läheks ainult kolm floriini ja ma annaksin ka oma osa.»
1
5
2
«Kuidas teie kahe sõbra nimed on?»
«Pierre l'Assommeur ja Baptiste Croque-Oison. 1»
«Hm!» pomises ülemdiakon. «On aga nimed, mis sobivad heale otstarbele nagu
suurtükilask altarile.»
Jehan oli kindlasti oma kahe sõbra nimed väga halvasti valinud. Ta sai aga sellest liiga
hilja aru.
«Ja edasi,» jätkas läbinägelik Claude, «missugune pesu maksab kolm floriini ja pealegi