Uus tüdruk Novell
ema armastas oma tööd ja olemist oma alluvatega minust rohkem. Mul polnud ühtegi
tõelist sõbrannat, sest sisimas ei kannatanud ma nende lömitamist. Teadsin, et minu
klassi tüdrukud tahtsid minu sõbrannad olla ainult sellepärast, et olin kena,
trenditeadlik ja minu ülbus tagas ka neile teatud positsiooni.
Korraga märkasin, kuidas Maria juuksed täis lumehelbeid, hingeauru pahvakas
seisis ja mind ainiti vaatas. Tundsin häbi, sest olin nii lapsemeelsel ja inimlikul moel
oma suurimale vaenlasele vahele jäänud. Jalutasin tema juurde ning siis ahnelt õhku
ahmides karjusin talle kõige jubedamaid sõnu ning viimaks virutasin talle lahtise
käega vastu nägu. Maria ei liigutanud. Ta vaatas oma helesiniste silmadega mulle otsa
ja sosistas midagi. Ma ei saanud aru, lõin teda uuesti ja küsisin, mis tal öelda oli. Ta
sosistas uuesti! Ma kuulsin, mida ta ütles ning see ajas mind veel rohkem vihale.