kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, seepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Kasutatud kirjandus : · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/index.html · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm · http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html · http://www.artchive
saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli maalil ,,Venuse sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui sidudes selle läbi olevikulist hetke tulevikuga. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, sellepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Teine väga tuntud maal Botticellil on ,,Kevad" ("Primavera"). ,,Kevad" kujutab Venust suurepärase parkmaastiku foonil. Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kellel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad,