Meister ja Margarita
armastatu, kuid peab selleks sõlmima kokkuleppe saatanaga. Lisaks veel mitmetes ajaloolistes
isikutes: Marguerite de Valois ja Marguerite de Navarre, kes mõlemad olid 16. sajandi
Pranstusmaa kunginliku õukonna liikmed olid. "Väike vihje: üks kuueteistkümnendal sajandil
elanud Prantsuse kuninganna oleks arvatavasti väga üllatunud olnud, kui keegi oleks talle
öelnud, et aastasadu hiljem toetan ma Moskva ballisaalides käe alt tema veetlevat
lapselapselapselapselast." (M&M lk 247) Kuigi Moskva ja Jerelaimi tegevusliinid peaksid
kõrvuti jooksma, puudub ühes Margarita analoog, sarnasus Nizaga on liialt ebakindel. Tema
tegelaskuju sümboliseerib aktiivset, armastavat ja päästvat alget, lõputu kaastunde allikat.
Jerelaimis avaldub see mitmete tegelaste, eelkõige Pontus Pilatuse ja Leevi Matteuse,
toimimistes.
Meister, teose nimikangelane ja peategelane. Esimene ja kõige ilmselgem prototüüp on
loomulikult autor ise