nimeks saanud Jaan. Kesksekskombeks, mis on sälinud siiani, on ikkagi olnud lõkke tegemine jaanituli. Vanasti oli pere jaanituli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Paljud kombed on vajunud unustusehõlma, kuid nagu Eesti rahvas ikka, armastatakse vanarahva tarkust jõudumööda järgida ja järgmistele põlvedele edasi rääkida. Tahaks loota, et ka meie lapselapselapsed kunagi teevad jaaniõhtul keset küla tuld ning hüppavad üle lõkke nagu praegu, igal kahekümneneljandal juunil, teeme meie. 10 Kasutatud kirjandus: 1.)Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 2.)http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 3.)http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=jaanip %C3%A4ev+vanarahva+moodi&aq=f&oq= 11
16. Vladimir Monomahh riigi taasühendajana. Omavahelistes tülides kutsuti appi Polovetsid kes kord võitlesid ühe kord teise poole. Tegelikult sai neist nuhtlus kes nõudis raha ja röövis ja varastas nii kui jõudsid. 1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest lasi tappa lunaraha nõudma tulnud poleovetside juhid ja öösel ak nende väe, seejärel tulid kokku kõik Jaroslav Targa lapselapsed ja lapselapselapsed ja andsid tõotuse omavahelised tülid lõpetada.(1097 Ljubetsi linnas). Seal pandi paika ka uus võimu pärandamise kord-juuridiliselt alus tulevikus aset leidnud killustatusele. Järgnevalt sooritas Monomahh kaks edukat sõjaretke polovetside vastu. Teine retk kandis ristisõja iseloomu kust ei puudunud usklikud jne, toimus see 1111 aastal ja ta jõudis välja polovetside alade südamesse. Peale seda jätsid polovetsid venemaa piirid rahule
annaabi.ee 
