Ursula Potivar 11. kl LASTEKEELE SÕNAVARA ESIMESED SÕNAD Esimesed arusaadavad häälikud/sõnad 5kuuselt: ai, näe, tuti (luti kohta). Umbes aastaselt lisandusid: päh, täh (aitäh), emmä (emme), mämmäm jne. Rohkem sõnu hakkas tulema u 2,5 aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloo...
vaenulikkus, taustamüra või isegi diktsiooni- ja kuulmishäired. Puudu on dokumentatsioon just selliste mõistmisraskuste kohta, mille põhjus oleks keeles ja mida annaks ära hoida keelekorraldusega. Probleem mõistmisraskuste ohu kui põhjenduse jaoks seisneb Grice’i koostööprintsiibis, teiste sõnadega kuulajate kohati üllatavalt paindlikus võimes suhtluse seisukohalt rahuldaval viisil ära arvata, mida kõneleja öelda tahtis. Näide lapsekeelest: „Kui inimene vette satub, siis halvaad söövad ta kiiresti ära.” Kuigi see lause oli öeldud täiesti kontekstivabalt, mõistis kuulaja täpselt, nagu kõneleja kavatses, et sööjad on piraajad, sest koos vaadatud loodussaatest pärinevaid Korraldamise põhjused 235 ühiseid taustateadmisi oli piisavalt. Rõhutaksin, et sõna halvaa selline tähendus ei olnud mitte mingil viisil fikseeritud, kokku lepitud,
annaabi.ee 
