August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
armastanud ei ole te mind. Ihule andsite varjupaiga, hing jäi üksi. Ja otsis
26
hinge! Otsis teie hinge kümme pikka aastat, ja ei leidnud mitte. Mürki olete
mu hingesse valanud! Ja nüüd, kus ma abi ja armu otsima tulen, teie juurde,
kes mulle isa ja ema pidite olema, nüüd! nüüd ütlete ka teie - libahunt!
Tulgu see teie hinge peale! Ah! Ei ole siis ka minu südames enam sädet
lapsearmastust ega tänu - me oleme tasa!
MARGUS {hädaldades). Tiina!... Missugune sa isa ja ema vastu oled!
TIINA {nagu enne). Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule isa ja ema,
kui neil sinu vastu armu ega halastust ei ole! {Rahulikumalt.) Margus!
Suures raamatus seisab - mees jätab isa ja ema maha ja hoiab oma naise
poole. - {Pöörab minema.) Tule!
MARGUS {õnnetult). Ja kuhu? Mõtle ise järele - kuhu!
PERENAINE {nagu pilgates). Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei oodata?