"Sport - kas äri või kultuur?"
Ajalehti sirvides hakkavad tihti silma Eesti ,,kollaste" sporditoimetajate fantastilised,
teineteist üle trumpavad, jalust rabavad pealkirjad järjekordsest skandaalist atleetidemaailmas.
Muidugi pole Eesti erand ning taolisi artikleid dopingupatustest ning kokkuleppemängudest
leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma, mis laias internetiruumis kergesti ligipääsetavad.
Tegelikkuses on probleem meedias käsitletavast hoopiski hullem ning isegi mitte Postimehe
,,lapsajakirjanikud" ei suuda kajastada kõike, mis toimub spordimaailma kardinate taga.
Äärmiselt keeruline on spordi nimetamine kultuuriks, kui see sisaldab endas sellisel määral
kihlvedude sõlmimist, kokkuleppe-mänge ning sportlaste EPO-t või mõnda muud ergastavat
ainet täis süstimist.
Sporti, ka eelpool mainitud olümpiamänge , iseloomustab atleetide soov olla
oponentidest kiirem, tugevam ja täpsem ning tihtilugu kasutatakse edu saavutamiseks
kõikvõimalikke ebaausaid võtteid
annaabi.ee 
