Kristiina Ehin - Luulereferaat
Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas
lihtsam ja mitmekülgsem.
.
Helsingi on täna haige
mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa
aga kusagil kapillaarides
kobrutab Võrumaa maastik
ja see kummaline keel on mu kõrvale armas
Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja
ühe jalaga Eesti- teisega Liivimaal
kanti mind ilmale
põlvkondade kaupa kiikusin keskmaa kesal
kahe kase vahel
ja kihutasin pruuskavas pulmarongis
kirikusse ja koju
pargipingil beibed lappasid annabellat
seda õhukest ja libedat ajakirja
mis käsib keelab ja müüb
müüb lõhnaõli
ilma milleta polevat kevadel lõhna
müüb põsepuna
ilma milleta peaks olema häbi
kanda oma nooruse
odavat ohakaõit
mina loen meie alla kolmekümneste
valgeid ja vallalisi käejooni
oled tähtkujult ikkagi karu
ja mina laanepüü
mis peaks meid siin kinni hoidma?
Luuletus räägib sellest, et tänapäeval inimesed ei mõtle enam naturaalsusele. Üha
annaabi.ee 
