Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000) · Laponia piirkond Lapimaal (1996) · Ölandi paepealne alvar (2000) Kultuur ja elu Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida, kui just sellega ei kaasne kahju põllumajandus- või metsanduskultuuridele, samuti ei tohi läbimise juures rikkuda tarasid. Samas ei tohi maja lähedasel territooriumil (umbes paarisaja meetri ulatuses) ilma loata telkida, siiski on lubatud telkida 1-2 ööd kohtades, mis ei ole seotud talupidamisega
Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000) · Laponia piirkond Lapimaal (1996) · Ölandi paepealne alvar (2000) Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid
annaabi.ee 
