Nirk on nendest kõige väiksem. Väga hea isuga ettevaatliku nirgi keha võib kasvada kõige rohkem 25 cm pikkuseks. Saba lisab kuni 10 cm. Pisike loom ei kaalu palju, sajagrammine nirk on haruldus. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane. Suvel kannab nirk selja pealt punakaspruuni, kõhu alt valget kasukat. Talveks värvub loomake üleni valgeks. Karvavahetuse ajal võib näha lapilist nirki. Kui tekib kahtlus, kas pisikiskja on nirk või tema veidi suuremat kasvu sugulane kärp, tuleks uurida looma sabaotsa: kärp käib terve aasta ringi justkui musta värvipotti pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel pruun, talvel valge. 4. HIIRTEHIRM Nirk võib elada nii metsas kui ka inimasulas. Tema põhitoit on hiired. Lisaroaks ei põlga pisikiskja ära vihmausse, putukaid, linnumune ega isegi suuremaid loomi: rotte, kanalisi.
üldisemalt rahvakunsti tähtsuse muutumist. Esmalt uurisin trükitud teostest käsitöö tähtsust minevikus. Välja tuli, et käsitöö oli inimeste jaoks väga tähtis, sest see oli ainuke võimalus saada endale eluks vajalikke tarbeesemeid. Samuti tuli välja, et mustirtega kaunistamine oli olulisel kohal ning võrreldes tänapäevaga on kaunistamistehnika muutunud. Näiteks kui vanasti kasutati põhiliselt küüsilist kirja, siis tänapäeval lapilist. Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö olemust tänapäeval. Tuli välja, et enamik inimesi ei tegele enam käsitööga ning ka mustrid pole enam põhiline riiete kaunistamisviis. Samas usuti või vähemalt oldi kuulnud, et ornamendid omavad tähendust. Ajakirju uurides avastasin, et väga paljud professionaalsed kunstnikud kasutavad rahvamustreid oma teostes. Samas kunstnik, kellega tegin intervjuu, ei
annaabi.ee 
