Botaanika eksam
üldtalitlus ja makroskoopne ehitus võivad sarnaneda küll soontaimedega, kuid nende
mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed.
Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad.
Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised
moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid
paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata)
ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes).
Isiidid sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad
samuti nii seen kui vetik-komponendist.
Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks
osaks). Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks
osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused
annaabi.ee 
