Jõevähk 2000-2009
Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie
vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu
veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu
vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse
nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid.
Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab
vähimajandusele suurt kahju. Jõevähi looduslikele populatsioonidele vähemohtlik on
portselanhaigus. Otsest kahjulikku mõju ei avalda vähkide koorikul parasiteerivad
vähikaanid (Branchiobdella sp.). Täpselt on määratlemata endoparasiit Psorospermium
haeckeli toime vähile. Haiguste ja parasiitide esinemisele ja nende fikseerimisele tuleb igal
juhul tähelepanu pöörata.
Jõevähi varusid kahjustavad vähivaenlased, kellest ohtlikumad on mink ja saarmas. Veel
annaabi.ee 
