"laperguseks" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Skolaar laskis. Sulgne nool vihises ja tungis küürakale vasakusse käsivarde. Quasimodo pööras sellele niisama vähe tähelepanu kui kuningas Pharamond'i kuju väikesele kriimustusele. Ta tõmbas noole külmavereliselt käsivarrest välja ja murdis selle põlve otsas rahulikult pooleks. Siis viskas ta või õigemini poetas tükid maha. Jehanil polnud mahti enam teist korda lasta. Quasimodo ähkis korra, hüppas siis rohutirtsuna skolaari kallale, kelle raudriided hoobist vastu müüri laperguseks läksid. Hämaras, ainult tõrvikute kumas järgnes sellele midagi jubedat. Quasimodo haaras vasaku käega Jehani kätest kinni. Jehan ei pannud vastu, tundes, et ta niikuinii on kadunud. Parema käega kooris kurt teda vaikselt, pahaendelise aeglusega paljaks, võttis talt ükshaaval ära mõõga, pussnoad, soomussärgi ja käsivarrekaitsed. Nõnda lüdib ahv pähklit. Tükk tüki järel viskas Quasimodo skolaari raudkooriku oma jalgade ette.