Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade virvendusega võib kaasuda teisi rütmihäireid - ventrikulaarsed ekstrasüstolid, Hisi kimbu sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid. Kodade laperduse tunnuseks on kodade suur sagedus ning seda eristatakse kodade ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel. Kodade laperduse peamisteks põhjusteks on südame isheemiatõbi, reumaatiline südamekahjustus või kardiomüopaatia. Erinevalt kodade virvendusest, ei teki laperdus praktiliselt kunagi terve südamega isikuil. Kodade laperdus ei ole püsiv seisund - taastub kas siinusrütm või tekib kodade virvendus.
) unearteril pulssi ja suruge samal ajal 2–3 sekundit sellele kohale. Tahhükardia aeglustamine ravimitega (patsiendi haiglasse transpordi ajal). c) Kodade laperdus Kirjeldus Siin on tegemist rütmihäirega, mis võib olla nii tahhükardiline, normaalsagedusega kui bradükardiline. Seejuures esinevad tüüpilised saehammaste kujulised kodade laperdust näitavad sakid. EKG-pilt Normaalseid P-sakke ei ole. Nähtavad on saehammaste kujulised laperduse sakid sagedusega 250–300/min. 774 Vatsakeste sagedus on enamasti normaalne või kiirenenud. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? See sõltub vatsakeste sagedusest ja võimalikust laperduse põhjuseks olevast alushaigusest. Mida kõrgem on vatsakeste sagedus, seda suurem on varasema kahjustuse või klapirikkega südame puhul oht patsiendile. Mitraalklapi kitsenemisega patsientidel võib juba vatsakeste sagedusel pisut üle 100 löögi minutis tekkida kopsuturse.
annaabi.ee 
