Eesti rahvakunst ja käsitöö
õmmeldi sepanõelaga.
· Ülerõivad lasti teha rätsepal.
· Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö:
1) tikkimine metalltikand, lõngtikand
2) pilutamine aukmuster
3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits.
· Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed).
Hiljem ka voodilinu, käterätikuid.
· Väga levinud oli silmkudumine. Populaarsemad olid lapakindad, millele kooti sisse kiri.
· Vöökudumine arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist.
· Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa.
LASTE KÄSITÖÖ lapsed õpetati maast madalast käsitööd tegema. Seeläbi kandusid tehnilised
võtted ja kaunistamisviisid vahetult vanematelt lastele. Ühelt sugupõlvelt teisele. Kinnistusid
käsitöötraditsioonid.
· Tüdrukud oskasid juba 10 aastaselt teha lihtsamaid töid (vöö kudumist, varrastega