DOB on umbes 30 korda kangem kui näiteks MDMA, ent samas on tal vaid kümnendik LSD kangusest. Joobeelamus on eufooriline ja annab energia suurenemise tunde, nn avardunud vaimuruumi, seega on tal mingit laadi psühhodeelne toime. Aine mõjul nähakse üksteise peale laotuvaid mustreid ning värvide vaheldumist, mis võib välja kasvada hallutsinatsiooniks. DOBi mõju on petlik: kuritarvitajale jääb algul mulje, et tegemist on n-ö uue ecstasyga. (MDMA). Alles mõni tund hiljem avastab ta, et aine põhjustab palju tugevamaid hallutsinatsioone ja rängemaid füüsilisi kõrvalmõjusid. Oma tugeva hallutsinogeense toime tõttu võib DOB vallandada psühhoose. DOB võib põhjustada tugevat veresoonte
8. KÕVERPINNAD 8.1. Kõverpindade liigitus 1. Kinemaatilised pinnad tekivad mingi joone (moodustaja) ruumis kindla eeskirja (juhtjoone) järgi. 2. Analüütilised pinnad on esitatavad kindla võrrandi abil. Algebraline pind on kirjeldatav algebralise võrrandiga, kusjuures järk võrdub tema tasandilise lõikejoone maksimaalse järguga. 3. Karkasspinda saab kirjeldada ainult sellele pinnale kuuluvate joonte süsteemi (karkassi) abil. 4. Laotuvaid pindu saab painutada tasapinnaks, ilma et seda surutaks kokku või venitatakse välja või et see läheks volti või rebeneks. Mittelaotuvaid pindu pole võimalik painutada tasapinnaks. Üks ja sama pind võib kuuluda mitmesse pinnaklassi. 8.2. Pöördpinnad Pöördpind tekib joone (moodustaja) pöörlemisel ümber paigalseiva telje Pöördpinna lõikamisel telje risttasandiga saame ringjoone nn. paralleeli. Suurimaid paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks