Maailmakirjandus
ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. Oluline on sakraalsus: paljusid tema tekste on võimalik lugeda
otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline. Esindab eesti luule kõige
naiselikumat vaatepunkti.
ja ma ei lahku kuni seda palud
on võlutud mu jaoks see tühi rand
teeb ikka imelikult palju valu
kõik mida ükskord oled armastand
puud laotusesse tõusevad kui oiged
kus pilveõite lõppematu ränd
teeb ikka imelikult palju haiget
kõik mida on su hingus puudutand
kõik mida puudutanud on su hingus
on saanud mulle pühitsetud maaks
su igatsusi minu sisse imbus
ja ma ei lahku isegi kui saaks (,,Eleegia")
Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime
Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk
Pea kohal kajakate helevalge kriisk
Me keset suuri halle kive istusime
Siis oli männimets ja krobelised koored
Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik