Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja
ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise
suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti
tahteavaldusele. Ühepoolse õigussuhte eriliik on nn absoluutne õigussuhe, s.o suhe, milles on
määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte
funktsiooni järgi eristatakse regiöatoovseod ka laotsvaod õigussuhteid. Regulatiivsed
õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega,
õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele
isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi.
Juriidilised faktid.
Juriidilisteks faktideks (juriidilised faktid) nimetatakse selliseid tegevuslikkuses toimuvaid