nõrgalt happeline muld. Kokku on väetisnorm on 43 t, puutuhaga neutraliseerimine on jaotatud seitsme aasta peale. See tähendab, et sügisene annus ühele väljale on 6,1 t. Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on annus kaks korda suurem ehk 12,2 t. Lutserni ja kaera väetatakse käärinud põhusõnnikuga 11,2 t/ha. Aedmaasikate väetamiseks kulub 16 t/ha orgaanilist väetist, aga põldheina ei väetata. Seda ostetakse naabrilt, kes kasvatab hobuseid. Laotamistehnoloogia on otseveoga, selleks kasutatakse poolripplaoturit, mis on tahalaotusega. Laotamise kestvus on maksimaalselt 4 tundi. Probleemne on see, et on vaja eraldi tehnikat virtsa ning sõnniku laotamiseks. Teiseks murekohaks on lämmastikukadu tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga. Mineraalväetisi antakse ainult neile kultuuridele, mis on tuluallikaks ehk kaer ja aedmaasikad. Lämmastik- ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning fosforväetiste tarve kaeral