Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal
leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004).
1.2. Probleemi tehniline kirjeldus
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja
seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on
silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale
pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole
keskkonnale hea. Loomalautade ümbruses või põldudel hoides võib sõnnik reostada
pinna- või põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaaniliste ainete ja vees lahustuvate
lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja
sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning
suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega. Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine