Tõde ja Õigus II Terve tekst
alumise otsani, olid uued nõud läbi ja endale ning mõnele teisele kaasvennale pidi panema
vanad. Tema rüüpas endiselt kohvi ja teed kõrvata tassist. Ometi oli proua Malmberg ise temale
selgeks teinud, kui tähtis on tassile kõrv. Lisaks veel see, et uute tasside kõrvu pidi hoidma
surmahirmuga. Kui tänini oli võinud riistadega iseenda ja teiste meelelahutuseks kolistada, siis
pidi nüüd söögitoas valitsema vaikus, nagu laotaks lauale puu- või kumminõusid. Ja et seda
käsku tõepoolest täidetaks, seisis pr. Malmberg ise aina püsti juures, kui lauda kaeti või
koristati; et ei pudeneks mõnel taldrikul serv või tassil kõrv. Või kuigi ta lahkus viivuks
söögitoast, siis jättis ta kõik uksed lahti, mis viisid tema eluruumide poole, et kostaks kõik, mis
kostma peab. Nõnda muutus seisukord söögitoas kõigile otse väljakannatamatuks. Isegi
Ramilda sai sellest osa