Mein Kampf
mis omavad hiigelsuurt tähendust kogu tulevasele riigile ja rahvusele, otsustatakse härrade
parlamentääride poolt sellise kergusega, nagu oleks tegemist mitte terve rassi saatusega vaid
doominopartiiga.
Muidugi oleks täiesti ebaõiglane eeldada, et iga saadik oleks juba eelnevalt sündinud atrofeerunud
kohusetundega.
Kuid praegune süsteem sunnib üksikut inimest võtma seisukohta ka niisugustes küsimustes,
millest ta on täiesti eba-teadlik ja sellega ta laostabki aegamööda inimese. Kellelgi pole vaprust
avalikult öelda: härrased saadikud, ma arvan, et me ei saa sellisest ja sellisest küsimusest mitte
midagi aru, äärmisel juhul mina isiklikult teatan, et ei saa aru. Kui selline inimene ka leiduks, ei
aitaks see ikkagi midagi. Sedasorti avameelsus oleks täiesti arusaamatu. Sellise inimese kohta
öeldaks, et ta on ausameelne eesel, kuid eeslile ei või ju lubada rikkuda kogu mängu. Ent kes tunneb
annaabi.ee 
