Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Muidugi ei tea; ka mina ei tea, aga arvata võib ikka. Arvata võib kõike. Mina näiteks ei tea ju
põrmugi, kas ma kunagi mehele lähen või kellele ma lähen, kui ma lähen, aga ometi mõtlen ma
mõnikord: mis oleks, kui vürst oleks minu mees? mis ma siis teeks? kuis ma elaks? Mis ma
teeks, kui mu mees hakkab riistu purustama? Ja teate, mis ma teeks: mina annaks ise talle
riistad kätte, ütleksin: säh, võta, purusta, armas mees, kui sa muidu ei või. Teeksin kapiuksed
lahti ja laoksin sealt kõik lauale, et mehel oleks lõhkuda. Ole ainult hea ja purusta, sest sina
oled mu isand ja käskija, oled majas peremees. Kas te usute, et mina midagi selletaolist teeks!"
,,Ei tea, tõesti ei tea," vastas Indrek vaikselt, nagu oleks talle liiga tehtud.
,,Ikka ei tea, ei tea," osatas Ramilda ägedalt. ,,Kristuse ülestõusmist ei tea, vürsti ei tea. Aga
mina tean! Mina tean, et see pole kellegi mees, kes südametäiega hakkab riistu lõhkuma;