asetsevale deponeeritud kullale. Kulla asemel hakkasid täieõigusliku maksevahendina ringlema vekslid, mis oluliselt alandasid tehingukulusid ning vähendasid kulla kaotsimineku riski. [2] 2. Avastasid kullasepad varsti, et mitte kogu kulda ei võta omanikud või vekslite valdajad igapäev välja. Iga päev tuleb osa inimesi ja toob oma kulla hoiule ning osa inimesi tuleb kulda välja võtma. Kuid olles piisavalt pikka aega laohoidjana tegutsenud, võib kullasepp suure tõenäosusega ennustada keskmise päevase väljavõtmata kulla koguse. Kullasepa järgmine avastus oli, et ta võib ju olemasoleva kulla kellelegi välja laenata ja teenida nii lisaks kullahoiu teenustasule veel ka protsenditulu väljalaenatud kullalt. Kullasepp võis väljalaenutada kas osa hoiustatud kullast või siis kirjutada välja rohkem veksleid, kui tema juures kulda hoiul oli
parandada, aga muidu oli alust § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Oleks pidanud etteteatamistähtaega järgima, samas ei ole mõistlik nõuda temalt asjaolude tõttu 90-päevase etteteatamistähtaja järgimist. Samas oleks pidanud ikka andma mõistliku aja, 1 päev pole mõistlik. Kui ta oleks rikkunud eeskirju tööajal, oleks saanud üles öelda nt § 88 lg 1 p 3 või 6 tõttu. 5. Pärast tervisekontrolli läbiviimist teatas töötervishoiuarst laohoidjana töötavale K.-le, et alates järgmisest päevast ehk 10. septembrist ei tohi ta enam oma senist tööd teha, sest pidev tuuletõmbuse käes viibimine põhjustab K. kroonilise haiguse ägenemist. Kuna tööandjal ei olnud võimalik vastavalt TLS § 88 lg-le 2 töötajale teist tööd anda, otsustas ta K. töölepingu 11. septembril üles öelda. K. väitis aga tööandjale, et tema töölepingu ülesütlemine on vastuolus TLS § 92 lg 1 p-ga 3 ja
annaabi.ee 
