Rabavöödik Cortinarius ulginosus Cortinarius sp. Sgk Entolomataceae Prk Entoloma Sgk Hydnangiaceae Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae Soo-kobarheinik Lyophyllum palustre(Tephrocybe palustris) Valge kobarheinik Lyophyllum connatum
Et saada taimedelt pikka aega ilusaid suuri õisi ja tagada rohke õitsemine, tuleks vanemaid kui kolmeaastaseid elulõngu, suve esimesel poolel 3-5 korda pealt väetada. Hilisem väetamine ei lase neil aga õigeaegselt talveks valmistuda ning taim õitseb järgmisel aastal kiduralt. (Järv, 2001) Jackmanni ja viticella rühma sordid lõigatakse sügisel tugevasti tagasi jättes alles 2-3 tugevat pungapaari võrsele. Nõrgad võrsed kõrvaldatakse. Lanuginosa rühma sordid lõigatakse sügisel 50 cm kõrguselt. Patens ja florida rühma sordid õitsevad eelmise aasta võrsetel ja neil kärbitakse vaid puitumata ladvad. Kuid ka neid võib tugevasti tagasi lõigata, siis nad alustavad õitsemist pisut hiljem, aga õitsevad nad ikkagi. Õitsemise ergutamiseks tuleb vanu põõsaid ümber istutada ja jagada. Katmata elulõngade pungad saavad talvel reeglina kannatada ja õitsemine on suvel vilets. Katmist alustatakse septembri lõpust
annaabi.ee 
