Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine
Taastati endised tööstusettevõtted ja asutati uusi. Õnneks oli olemas hiigeltehased ja kvailifitseeritud tööjõud. Õnneks pääseti ka lääneturule, põhiliselt sae ja tikutööstus jne. Elavnes ka ehitustegevus ning kerkisid uued linnaosad. ja maal uued asundustalud, seega kogumaine turg oli ka sellele materjalile. Tööstuse arengu sundimisele andis tuge lootus hiigelkasumile. 1920-24 asutati üle tuhande uue ettevõtte, suurettevõtete arv kahekordistus. Erakapital ja Eesti Panga lanud pooleks ressurssidena. Sama kiire areng toimus ka kaubanduses. Eelduseks oli vabakaubanduse põhimõtete vastuvõtmine ning suur nõudlus nii välis- kui ka siseturul. Odava pangalauenuga osteti laod kaupu täis ,et kui hinnad tõusevad, siis saaks maha müüa. Pankadele tasuti tagasi palju vähem, una inflatsioon oli. Sisseveo väärtus hakkas ületama eksporti. Majandustõusu finantseeris oluliselt jällegi Venemaa, saadi ju raha Tartu rahu lepingu alusel. Oli ka
annaabi.ee 
