60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. · Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon
Vaid 12. rühma elemendid (tsink, kaadmium, elavhõbe) ei kasuta d-elektrone sidemete moodustamiseks. Erinevate oksüdatsiooniastmete olemasolu on nende elementide paljude omaduste põhjuseks. Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Kuld on niivõrd vähereaktiivne, et esineb looduses peamiselt puhtal kujul. Sest Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega, nagu lämmastikhape. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. Perioodis vasakult paremale d-elementide tuumalaeng ja d-elektronide arv kasvab. Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. (Need muutused on aga suhteliselt väikesed ja sama perioodi erinevad elemendid asendavad üksteist kergesti metallide kristallivõres.) 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. 6