· Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon aatomiraadiuste vähenemine lantanoidide seas ehk f-elektronid on väga nõrga varjestava toimega, nt Ba aatomiraadius on 224 pm, luteetsiumil (viimane lantanoid) 172 pm. · Lantanoidse kontraktsiooni tulemusena on 6. perioodi d-elemendid sama raadiusega kui 5. perioodi omad, samas on nad ~2 korda raskemad ja seega ka tihedamad. · Lantanoidse kontraktsiooni tõttu on kulla ja plaatina valentselektronid tõmmatud tuumale lähemale, tugevamini seotud ning seetõttu on kuld ja plaatina suhteliselt vähereaktiivsed. 62. Miks d-elementidel võib olla ühendites erinevad oksüdatsiooniastmed? Millistel d-elementidel on ühendites ainult üks oksüdatsiooniaste? Miks?
f-elektronid on väga nõrga varjestava toimega, nt Ba aatomiraadius on 224 pm, luteetsiumil (viimane lantanoid) 172 pm.) d-elementide omadused tulenevad osalt nende d-orbitaalide kujust ja omadustest. Erinevad d-orbitaalid paiknevad ruumiliselt suhteliselt eraldatult ja seetõttu on neil paiknevate elektronide omavaheline tõukumine nõrk. Elektrontihedus d-orbitaalidel paikneb enamasti aatomituumast kaugel nad on suhteliselt nõrga varjestava toimega. Lantanoidse kontraktsiooni tulemusena on 6. perioodi d-elemendid sama raadiusega kui 5. perioodi omad, samas on nad ~2 korda raskemad ja seega ka tihedamad. Lantanoidse kontraktsiooni tõttu on kulla ja plaatina valentselektronid tõmmatud tuumale lähemale, tugevamini seotud ning seetõttu on kuld ja plaatina suhteliselt vähereaktiivsed. 62. Miks d-elementidel võib olla ühendites erinevad oksüdatsiooniastmed? Millistel d-elementidel on ühendites ainult üks oksüdatsiooniaste? Miks?