A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Härra, ka meie mõtlesime seda. Meie majas valitseb kindel kord ja üks kord nädalas
teeme arve. Nädala pärast esitasimegi talle arve, aga näib, et olime valinud halva aja, sest
esimese sona peale, mis me selle kohta ütlesime, saatis ta meid kus kurat. Tõsi küll,
eelmisel õhtul mängis ta kaarte.»
«Mängis eelmisel õhtul kaarte? Aga kellega?»
«Oh jumal, kes seda teab! Ühe läbisõidul oleva isandaga, kellele ta tegi ettepaneku
mängida partii lanskneed.»
«Siis on see õnnetu kõik kaotanud.»
«Kõik, isegi hobuse, härra, sest kui võõras hakkas lahkuma, nägime, et tema teener
saduldas Porthose hobust. Me ütlesime seda võõrale, kuid ta vastas, et ärgu me toppigu
oma nina võõrastesse asjadesse, et hobune kuulub temale. Siis me teatasime asjast
otsekohe härra Porthosele, tema aga ütles, et me olevat kaabakad, sest kahtleme aadliku
sõnas. Kui too juba ütles, et hobune kuulub temale, siis nii see ka on.»
annaabi.ee 
