"Ilu ja inetus keskajal"
"
Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest
ilust, harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Eristati välist ja sisemist ilu.
"Kehaline ilu on mööduv nagu kevadine õitsemine, " ütles Boezius. "Kus on
möödunud päevade lumi?" küsib Francois Villon "Ballaadis möödunud aegade
daamidest." Trubaduuride luules ilu ja armastust võrreldatakse loodusega (nt teoses
nimega Lanquan li jorn son lonc e may). Hispaania kirjanduses on rõhutatud ilusõna
reetlikus.Välimus ei olnud kõige olulisem. Tavaliselt kirjeldatakse armastust ilusate
sõnadega/väljenditega, kuid see ei ole alatai sama ,,ilus" kuidas seda kirjeldatakse.
Samuti hispaania luules käsitletakse naise ilu pettimse põhjusena, ilusate sõnadega
pettimist. Itaalia osas arutasime teemal ,,Kas ilu on objektiivne või subjektiive?"