A.dumas Kolm musketäri terve raamat
» käskis kardinal.
Ohvitser haaras Bonacieux'l käe alt ja viis ta eestuppa
valvurite juurde.
Äsja sisenenud uus isik jälgis silmadega kannatamatult Bonacieux' lahkumist ja
otsekohe kui uks sulgus, ütles ta kiiresti kardinali juurde astudes:
«Nad kohtusid.»
«Kes?» küsis Tema Eminents.
«Kuninganna ja hertsog.»
«Kuninganna ja hertsog!» hüüdis Richelieu. «Kus?»
«Louvre'is.»
«Kas olete selles kindel?»
«Täiesti kindel.»
«Kes teile seda ütles?»
«Proua Lannoy, kes, nagu teile teada, on Teie Eminentsile täiesti ustav.»
«Miks ta ei teatanud sellest varem?»
«Ei tea, kas juhuse tõttu või umbusaldusest käskis kuninganna proua de Surgis'd oma
toas magada ja jättis ta kogu päevaks enda juurde.»
«Olgu, seekord saime lüüa. Püüdkem revanseerida.»
«Te võite kindel olla, aitan teid kogu hingest, monseigneur.»
«Kuidas see siis juhtus?»
«Kell oli pool üks öösel, kuninganna viibis õuedaamidega . ..»
«Kus?»
«Oma magamistoas . . .»
annaabi.ee 
