Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
Näiteks muuta patsiendi asendit
vähemalt iga kolme tunni tagant, aspireerida ja niisutada hingamisteid vastavalt vajadusele ning
selgitada intubatsioonitoru vajalikkust.
Intubeeritud patsientide probleemiks on ka potensiaalne nosokomiaalse infektsiooni tekkimise
võimalus seoses intubatsioonitoruga. Infektsioonikontrolli teenistuse andmete järgi püsib
ventilaator-pneumooniate esinemissagedus endistes väärtustes või on minimaalse
langustendentsiga. 2007. aastal oli intubeerimisega seoses olevate ventilaator-pneumooniate
protsent 6,8; 2006. aastal 7,7 (Adamson 2007). 2008. aasta Tartu Ülikooli kliinikumi
Anestesioloogia ja intensiivravi aastaaruandest selgub, et antud aastal ei dokumenteeritud mitte
ühtegi ventilaator-pneumooniat. Et seda näitajat hoida on vajalik õdede steriilsus hingamisteede
aspireerimisel, mille põhiliseks komplikatsiooniks on baktereemia (Sinha jt 2000).