Eesti kirjandus 1956-1985
aastate lõpul, kui
kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70.
aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused
ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret
ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja
inimesed kapseldusid eraellu. Eestis levis üldisem linnastumine, kultuuritegelased
püüdsid leida teed "tagasi juurte juurde". Langusmeeleolusid aga ka valmisolekut
agressiivseks protestiks leidus punkliikumises, mis laienes Eestis kiiresti 80.aastate
alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud
kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma
senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning
"Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar".
Luule
Sulaaeg
50., 60
annaabi.ee 
